Kasahstan tähistab iseseisvuspäeva

Praegu on Euroopa Liit Kasahstani peamine kaubandus- ja investeerimispartner. Pool kaubavahetusest ning üle poole välisinvesteeringutest Kasahstani tuleb Euroopa riikidest. Kasahstan on omakorda suuruselt kolmas energiakandjate tarnija Euroopasse riikidest, mis ei kuulu OPECisse (pärast Venemaad ja Norrat). Umbes 70% Kasahstani naftatoodete ekspordist läheb ELi.Laiendatud partnerlus- ja koostööleping, mis kirjutati alla 21. detsembril 2015. aastal Astanas, viib suhted ELi ja Kasahstani vahel uuele tasemele. Oodatakse, et koos selle olulise sündmusega esitletakse Kasahstani pealinnas uut Euroopa Liidu strateegiat Kesk-Aasia riikide suhtes. Mahukas, 200-leheküljeline dokument käsitleb kahepoolset majandus- ja poliitilist koostööd ning koostööd humanitaar- ja kultuurivaldkonnas.Iseseisvusaastate jooksul suutis Kasahstan suhteliselt lühikese ajaga saavutada päris tugevad positsioonid rahvusvahelisel areenil. Praegu on Kasahstan Kesk-Aasia regiooni liider ja globaalpartner energiaohutuse küsimustes. Arvestades pingekollete kasvu maailmas, püüab rahvusvahelistes rahuvalvemissioonides osalev Kasahstan kasutada oma unikaalset kogemust ja eriteadmisi terve rea oluliste rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. 2013. aasta septembris esitas Kasahstan oma kandidatuuri ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale 2017.–2018. aastaks. Kasahstani taotlus põhineb neljal peamisel põhimõttel: toidujulgeolek, veejulgeolek, energiajulgeolek ja tuumajulgeolek.

Kasahstani soodus investeerimiskliima

Ühtlasi tähistab Kasahstan iseseisvumise 24. aastapäeva uues globaalses reaalsuses, mida iseloomustab eelkõige kõikide maailmamajanduste kasvu aeglustumine.Nagu märkis president N. Nazarbajev oma iga-aastases pöördumises rahva poole 30. novembril 2015. aastal, peidab kriisiperiood endas uute võimaluste potentsiaali – “mida tumedam on öö, seda eredamini säravad tähed.” Kasahstanis usutakse, et uusi võimalusi tuleb otsida koos. Praegust presidendi läkitust iseloomustasid konkreetsed sotsiaalsete- ja majanduslike muutuste algatused pikas ja keskmises perspektiivis. Sealjuures märgiti riigi edukat kogemust majandusraskuste ületamisel. Käimas on riikliku industriaal- ja innovaatilise arengu programmi teine etapp, on kinnitatud taristu arendamise riiklik programm Nurlõ Žol, viiakse ellu rahvusplaani “100 konkreetset sammu viie institutsioonireformi realiseerimiseks”.

Eesmärgiga tagada pidev majanduskasv ebasoodsates välistingimustes on esitatud kriisivastane strategeem, mis  ühtib selliste oluliste mõistetega nagu “majanduskasv,” “reformid” ja “kõikide ühiskonna valdkondade areng.”  Üldiselt peavad riigipea poolt pakutud uued meetmed viima Kasahstani 30 enimarenenud maailmamajanduse hulka.Seoses sellega kutsub Kasahstan endiselt ettevõtjaid üle kogu maailma üles vastastikuseks koostööks. Unikaalne geostrateegiline asukoht, soodne investeerimiskliima ning dünaamiliselt arenev taristu tegid riigi mitte ainult liidriks, vaid ka kogu regiooni arengu mootoriks.Märkimisväärne on ka see, et 30. novembril 2015 sai Kasahstanist de jure täieõiguslik Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige. See on kompleksse reformiprogrammi loogiline tulemus, sõnum kogu maailmale, et Kasahstan on avatud ettevõtlusele. Kasahstani väliskaubanduse maht ulatub 120 miljardi dollarini. Üle 90 protsendi väliskaubakäibest moodustab WTO riikide osa. Märkimisväärselt laienes kaubandussuhete geograafia – 185 maailmariiki on Kasahstani kaubanduspartnerid.Sealjuures on Kasahstanis käimas pretsedenditud erastamis- ja majanduse liberaliseerimise meetmed. Maailma Majandusfoorumi globaalse konkurentsivõime indeksi järgi kuulub juba praegu vabariik 50 konkurentsivõimelisema maailmariigi hulka (42. koht 144st). Maailmapanga ettevõtlusraportis Doing Business on Kasahstan 41. kohal 189st.Tänu sihikindlale investeerimiskliima parandamisele viimase 10 aasta vältel moodustas otseste välisinvesteeringute vool Kasahstani 212 miljardit dollarit. Investorikaitse indikaator asetab Kasahstani 22. kohale 144 maailmariigi seast.Toetamaks investoreid tegeleb Kasahstan pidevalt investeerimiskliima täiustamisega. Nii jõustusid mullu olulised maksusoodustused, on maksimaalselt lihtsustatud välistööjõu kaasamine, oluliselt vähendatakse investorite osalemist dokumentide kogumises ja ettevalmistamises, piiratud on investorite vahetu kontakt riiklike organitega, seadusandlikul tasemel on juurutatud investeerimisombudsmani institutsioon.10 erimajandustsooni raames on loodud maksimaalselt soodsad ja kasulikud tingimused investoritele.Kasahstanis tegutsevad aktiivselt sellised dialoogiplatvormid nagu KV presidendi välisinvestorite nõukogu ja KV valitsuse investeerimiskliima parandamise nõukogu. Nende eesmärk on töötada välja ettepanekud investeerimispoliitika reformimiseks. Antud platvormide raames teostatakse suhtlust KV investorite ja riiklike organite vahel, tõstatatakse probleemseid küsimusi, millega puutuvad kokku Kasahstani juba investeerinud rahvusvahelised ettevõtted, täiustatakse norme ja õigusbaasi.

Lisaks on kehtestatud viisavaba režiim

19 riigiga, mis on Kasahstanis üles näidanud eriti kõrge investeerimisaktiivsuse. Need on Austraalia, Ungari, Itaalia, Monaco, Belgia, Hispaania, Madalmaad, Norra, Rootsi, Malaisia, AÜE, Singapur, Suurbritannia, USA, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Šveits ja Jaapan. Samuti lihtsustas Kasahstan ühepoolselt viisanõudeid 48 majanduslikult arenenud ja poliitiliselt stabiilsete riikide, sh ka Eesti kodanikele. Teiste riikidega viisarežiimi kaotamise pilootprojekti edasise arengu raames kaalub Kasahstan 2017. aastal selle nimekirja laiendamist OECD liikmetele, milleks on ka Eesti.